Varahommikune jalutuskäik

Anu

Oleme mitmeid kordi mõelnud, et peaks minema päikesetõusu pildistama, kuid täna õnnestus see Mechelenis esmakordselt. Otsustasime minna Mechels Broek'i, mis on meie kodust 3 km kaugusel asuv loodusreservaat lindude kaitseks. Tavaliselt näeb seal peale lindude ka jäneseid, Galloway-tõugu veiseid ning hobuseid.

Hommik oli tõesti ilus. Asusime teele enne kukke ja koitu. Jõe ääres olime parajasti sel ajal, kui hakkas valgeks minema — kõikjal oli udu ja see oli võimas. Lindude vaatetorni juures selgus, et me ei olnud ainsad linnu- või pildistamishuvilised, vaid et pühapäevahommik oli nii mõnegi teise kodust välja toonud.

Valimised

Anu

Täna on Belgias üks eriti tore pühapäev — toimuvad kohalikud valimised. Meile meeldib see seetõttu, et nüüd peaks lõppema tohutu paberihulk reklaami näol, mis viimastel nädalatel on nii aknast kui uksest sisse pressinud.

Valima minek on Belgias kohustuslik. Vabandavateks asjaoludeks on haigus, välismaal viibimine, töökohustuste täitmine, mille kohta tuleb esitada tõend. Seda me paraku ei tea, milliseid sanktsioone siis kasutatakse, kui valima ei lähe. Traditsiooniliselt jäid Belgia kuningas ja kuninganna erapooletuks ja valima ei läinud, kuid ka nemad peavad seda kirjalikult põhjendama.

Kohalikud valimised toimuvad siin kord 6 aasta järel.

Photokina 2006

Anu

Taavi rääkis juba väga ammu, et sellel aastal on Kölnis suur fotomess, kuhu peaks kindlasti minema. Ega mul selle plaani vastu tegelikult midagi ei olnudki. Mess oli tõesti suur ja vaatamist jagus. Taavi oli muidugi eeltööd ka teinud ja välja otsinud need kohad, mida ta kindlasti vaadata tahtis.

Tore oli see, et fotoaparaate sai ise kätte võtta ja proovida. Suurematel firmadel, a la Canon, Leica, olid suured trepid, millele siis fotoaparaadid kinnitatud erinevate objektiividega. Palju oli erinevaid printereid, paljud neist huugasid vahetpidamata. Ja loomulikult suur valik statiive, monitore, fotokotte ja lihtsalt kõikvõimalikke fotondusega seotud asju.

Zeiss näitas maailma suurimat fotoobjektiivi, mis on eritellimusel valmistatud ühele rikkale kliendile, kellel pole rahaga midagi paremat peale hakata. Objektiiv kaalub 256 kg.

Käisime messil ringi nii laupäeval kui ka pühapäeval. Heameelega oleks seal rohkemgi aega viitnud, sest kõike me küll ammendada ei suutnud. Järgmine Photokina toimub kahe aasta pärast.

Pilte Ungarist

Taavi

Sagedane vaatepilt Ungaris — veinikeldrid.

Tisza jõgi Tokaji linna külje all. Selline vaade avanes hommikul telgi juurest.

(Vara)hommik Tokajis.

Miskolcist Egerisse otsustasime sõita mööda käänulist ja auklikku teed läbi Lillafüredi. Ühtäkki oli tee meie ees kinni, kuid kohemaid haarati mootorsaed ja tee vabanes sekunditega.

Liiklusmärgikurioosum: 1000 meetrit küll, aga mida?

Egeris ronisime 200 forinti (11 krooni) eest 40 meetri kõrguse minareti otsa. Algne entusiasm rauges kiiresti, kui sai selgeks, kui kitsas minareti sees tegelikult on. Ülalt avanev vaade oli aga ronimist väärt.

Egeris külastasime veel astronoomia muuseumi, mille tornis oli nn camera obscura: valgele lauale manati periskoobi ja läätse abil reaalajas kujutis linnas toimuvast. Seejärel heitsime pilgu basiilikale.

Üheksa Avaga sild üle Hortobágy jõe on pikim kivisild Ungaris, ehitatud 1833.

Hortobágy rahvuspark paistab silma lindude ja linnuliikide rohkuse poolest. Lindude asemel nägime algul vaid vees mõnulevaid vesipühvleid... ... ja kamikaze-kala, kes üritas kõigest väest lüüsi ületada ja lendas seetõttu korduvalt vastu betoonseina.

Tee lindude kaitsealale põletava päikese all oli kurnav.

Linnuvaatlustorn ja mõned linnud:

Tagasiteel vaatlustornist:

7. septembri õhtul sattusime Pecsi linnast põhja pool pisikesse erakämpingusse, kus lahke pererahvas juhatas meid hästi hoolitsetud aeda. Õhtusöögi ajal astus meile ligi peremees ja seletas puises saksa keeles midagi Kuust, Päikesest ja varjutusest. Noogutasime viisakalt, kuid alles siis, kui kuu mäe serva tagant välja ilmus, saime aru, et tegemist oli kuuvarjutusega. Kohemaid tõime välja binokli, fotoaparaadi ja statiivi ning asusime vaatlema. Neli fotot Kuust on tehtud kell 21:12, 21:26, 21:36 ja 21:50.

Viimasel päeval põikasime korraks Balatoni äärde, aga seal oli tuuline ja kõle.

Lõpetuseks viimane pilt Praha lennujaamast, kus meie matk lõppes. Anti asus sealt autoga teele Eesti suunas ning meie (st Anu ja Taavi) lendasime tagasi Belgiasse.

Belgia ajaleht märkis ära Ilvese võidu

Taavi

Belgia loetavuselt teises, tasuta jagatavas päevalehes "Metro" ilmus täna nupuke pealkirjaga "Europarlamentäär Ilves saab Eesti uueks presidendiks". Artiklis tõstetakse esile, et võit valimiskogus oli napp ning et Ilvesest saab Euroopa Liidu noorim riigipea Luksemburgi suurhertsogi järel.

Pilte Slovakkiast

Taavi

Čičmany külas on paarisaja-aastane traditsioon värvida majadele rahvuslikke tikandi-motiive.

Veetsime päeva Kõrg-Tatrates matkates. Sihiks oli Slovakkia-Poola piiril asuv 2499,6 meetri kõrgune Rysy, mille tipus jäi raskete ilmaolude tõttu siiski käimata. Kui algul oli taevas täiesti selge, siis peagi ilmusid esimesed pilved... ... mis muutusid järjest tihedamaks. Siin on vaade umbes 2 km kõrgusel olevatele järvedele: Hoolikal vaatamisel võib järgmisel fotol näha turiste, kes pilvi trotsides ikka kõrgemale rühivad. Alla jõudes tegime tiiru ümber Strbske Pleso järve.

Slovakkiat ja Poolat eraldava Dunajeci jõe ääres vaatasime, kuidas turiste paatidega allavoolu sõidutati.

Slovakkia idaosas asub nn Surmaorg, kus võib näha mahajäetud tanke. Maantee äärde on seal püstitatud monument, millel seisavad vastamisi Saksa Panzer ja Nõukogude T-34.

Slovakkia idaosa olulisemateks vaatamisväärsusteks on väikesed puust kirikud, millest enamik pärinevad 18. sajandist. Piltidel Dobroslava (1705) ja Prikra (1777) kirikud.

Kirikute otsingul põikasime sisse Inovce külla, mis asub vaid 2 km kaugusel Ukraina piirist.

Ühel laupäeva õhtul sattusime väiksesse järveäärsesse kämpingusse, kus meil omanikku ei õnnestunud kohata, kuid see-eest nägime kohalikke lõbusasti aega veetmas. Lõkke äärest kostus kitarrimuusikat ning inglise- ka slovakikeelseid laule.

Tundub, et Slovakkias on kombeks ülekäiguradu ületada kaabut kandes :-)

Mida lähemale me jõudsime Ungarile, seda tihemini ilmusid maantee äärde õitsvad päevalillepõllud.