Täna hommikul lõppes mu vaatlusmaraton ja koos kahe lisaööga täitus mul 100 vaatlusööd doktorantuuri jooksul. Tõsi küll, sinna hulka on arvestatud ka pilves ööd, kui ma reaalselt kuplit ei avanud, aga selge ilma ootel olin ikka.
Juuresolev foto on tehtud eile hommikul teleskoobitorni ukse ees. Kui hiir foto peale liigutada, ilmub välja sama motiiv aprillist 2005, kui ma esimest korda Lõuna-Aafrikas vaatlesin. Kui palju on vahepeal muutunud?
Lõuna-Aafrika Observatooriumis, Sutherlandis on kümmekond teleskoopi, igaüks neist omanäolise kupliga. Kuue nädala jooksul on enamik neist jäänud vähemalt korra fotoobjektiivi ette.
SALT (Southern African Large Telescope)
SALT on lõunapoolkera suurim üksikteleskoop, peegli läbimõõt on 11 meetrit ja see koosneb 91 kuusnurksest segmendist. Teleskoop avati 2005. aasta novembris, kuid töö teleskoobi reaalseks töölerakendamiseks veel käib.
74 tolli
Nelja teleskoopi kutsutakse lihtsalt peegli läbimõõdu järgi. Selle teleskoobi peegli läbimõõt on 74 tolli ehk 1.9 meetrit. Peamiselt kasutatakse seda tähespektrite uurimiseks, kuid mõnikord ka fotomeetriaks. 19ndal veebruaril õnnestus mul ka selle teleskoobiga ühe öö vaadelda.
20 tolli, 30 tolli ja 40 tolli
Nende teleskoopide peeglid on vastavalt läbimõõtudega 50 cm, 75 cm ja 1 meeter. Neist viimast ehk 1-meetrist olen kõigil öödel, välja arvatud ühel, kasutanud.
1-meetrise teleskoobi kuppel vaatluse ajal, tagaplaanil loojub Orion külg ees:
30-tollise teleskoobi kuppel õhtuses valguses:
30-tolline ja 20-tolline teleskoop vaatluse ajal:
IRSF (InfraRed Survey Facility)
See teleskoop on rajatud koostöös Jaapani Nagoya ülikooliga. Teleskoop on läbimõõduga 1.4 meetrit ja mõeldud taeva pildistamiseks infrapunases valguses.
MONET (MOnitoring NEtwork of Telescopes)
Selle 1.2-meetrise robotteleskoobi suurimaks omapäraks on tema kuppel, õieti see, kuidas kuppel avaneb.
YSTAR
Ja ka korealaste automaatteleskoobil on omapärane kuppel:
Kui ilm ei ole ilus ja vaadelda ei saa, siis võib päikeseloojang ikkagi ilus olla. Selle tõestuseks on järgnev pilt, mis tehtud täna õhtul.
Möödunud ööl leidis aset täielik kuuvarjutus — Kuu liikus paari tunni jooksul Maa varjust läbi. Et aga Maal on atmosfäär, mis valguskiiri murrab, siis ei kao Kuu varjutuse ajal mitte päris ära, vaid värvub tumepunaseks.
Tegelikult oli ilm siin observatooriumis väga niru: tugev tuul, pilved, uduvihm. Varjutuse esimese poole ajal ei olnud Kuud pilvede tagant üldse näha, varjutusest andis aimu vaid hämardumine. Loobusin mäe otsas ilusa ilma ootamisest ja sõitsin autoga tornist tagasi hostelisse. Kui aga autost välja ronisin, näitas tumepunane Kuu end korraks pilvede vahelt. Viisin asjad tuppa ja läksin uuesti välja juba fotoka ja statiiviga, kindel plaan Kuu pilveaugust kaadrisse saada. Ootamatult taevas selgines umbes kaheks tunniks ja lubas varjutuse lõpuni vaadelda.
Täpselt 4 nädalat tagasi alustasin oma vaatlusmaratoni. Esimesed kaks nädalat möödusid kiiresti, ilm oli ilus ja andmejada muudkui voogas arvutisse. Kahe nädala möödudes algas vaheaeg, kui vaatluskord oli teiste käes. Juhtus aga nii, et kahel ööl jäid 1.9-meetrine ja 1.0-meetrine teleskoop mõlemad vabaks ja mul oli võimalus kummagi teleskoobiga üks öö vaadelda. Juuresoleval pildil ongi 1.9-meetrise teleskoobi toru hommikuse päikese käes, vahetult enne kupli sulgemist. Järgmisel pildil on sama teleskoobi alumine ots ja kupli sisemus.
Tol ööl ei olnud minu käsutuses tavapärast autot, millega hostelisse tagasi sõita, nii pidin laskuma mäe otsast mööda jalgrada. Hommikune madal päike aga heitis maastikule ilusat valgust.
Nüüd olen jälle nädal aega puhata saanud ja võin vastu minna viimasele kahenädalasele vaatlusseeriale.
Lõpetuseks aga pilt 1.9-meetrise teleskoobi vaatlejaruumi laest.
Vaatlen päikeseloojangust päikesetõusuni, seejärel lähen magama, ärkan varajasel pärastlõunal, vaatan aknast välja ja näen sellist pilti. Siis lähen õhtust sööma ja uuesti vaatlema. Ja nii kaks nädalat järjest.
Reisini jäävad veel vaid loetud päevad. Lendan Brüsselist Kaplinna laupäeval 27. jaanuaril, vaatlema hakkan kuu viimasel päeval. Vaatlen kaks nädalat jutti, siis puhkan ja töötlen andmeid kaks nädalat ja 28. veebruarist alates vaatlen veel 14 ööd. Tagasi Belgiasse jõuan 16. märtsil. Täna sain Lõuna-Aafrika Vabariigi saatkonnast lõpuks viisa kätte, nii et reisiks enam takistusi pole.
Pildil meenutus aprillist 2005, kui ma ühel hommikul teleskoobitorni ees fotoka ees poseerisin. Käes on mul toidumoonakast (food box).
Tänane põhisündmus Rahvusvahelise Astronoomiauniooni Peaassambleel oli planeedi definitsiooni üle otsuse langetamine. Otsuse kohaselt on Päikesesüsteemis nüüdsest 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Lisaks planeetidele defineeriti kääbusplaneedid, mille hulka kuulub seni planeediseisuses olnud Pluuto.
Juuresoleval fotol on hetk ajaloolisest hääletusest.
Tänase päeva link: Piled Higher & Deeper. Pühendatud kõigile kaasdoktorantidele ;)
Aeg maikuust lühike, aga pildirohke kokkuvõte teha.
29. aprill - 1. mai olime Hollandis rattamatkal, et sealsed tulbi- ja muud lillepõllud oma silmaga üle vaadata.
8.-11. mail toimus Blankenberges (väike linn mere ääres) astronoomia-alane konverents, mille peakorraldajaks oli Chris (minu juhendaja). Olin seal muuhulgas ka ametlik fotograaf ja võtsin üles grupipildi:
Ja lõpetuseks kolm meeleolukat pilti 21. maist, kui Mechelenis toimus värvikas rongkäik - Hanswijk Processie. Puna-kollane on Mecheleni lipuvärvid.
