Jätkuvalt Lõuna-Aafrikast

Taavi

Täpselt 4 nädalat tagasi alustasin oma vaatlusmaratoni. Esimesed kaks nädalat möödusid kiiresti, ilm oli ilus ja andmejada muudkui voogas arvutisse. Kahe nädala möödudes algas vaheaeg, kui vaatluskord oli teiste käes. Juhtus aga nii, et kahel ööl jäid 1.9-meetrine ja 1.0-meetrine teleskoop mõlemad vabaks ja mul oli võimalus kummagi teleskoobiga üks öö vaadelda. Juuresoleval pildil ongi 1.9-meetrise teleskoobi toru hommikuse päikese käes, vahetult enne kupli sulgemist. Järgmisel pildil on sama teleskoobi alumine ots ja kupli sisemus.

Tol ööl ei olnud minu käsutuses tavapärast autot, millega hostelisse tagasi sõita, nii pidin laskuma mäe otsast mööda jalgrada. Hommikune madal päike aga heitis maastikule ilusat valgust.

Nüüd olen jälle nädal aega puhata saanud ja võin vastu minna viimasele kahenädalasele vaatlusseeriale.

Lõpetuseks aga pilt 1.9-meetrise teleskoobi vaatlejaruumi laest.

Riia

Anu

Kolmapäeval sõitsin ma Brüsselist Riiga, et sealt edasi Eestisse saada. Riias oli mul üle 5 tunni vaba aega. Seekord otsustasin fotomuuseumi kasuks. See oli tegelikult väga huvitav, minu jaoks kindlasti põnevam kui võrrelda Antwerpeni fotomuuseumiga. Ühel korrusel on püsinäitus väga vanadest piltidest. Õnneks oli tuima näoga sõjameeste fotode kõrval ohtrasti ka argipäevasemaid pilte - mammid turul või lapsed midagi tegemas.
Üks ruum on ajutiste näituste all. Just 2 päeva tagasi algas Romualdas Požerskis´e must-valgete fotode näitus. Ja see oli ka väga tasemel.
Hiljem läksin veel Riia teada-tuntud pelmeenirestorani.

Õnnetu Eesti lipp

Anu

Täna sattusin ma üle hulga aja Eesti Esindusse, kus toimus valimiseelne debatt. Kohal olid Mart Laar, Siiri Oviir, Raivo Järvi ning Katrin Saks. Vestlusringi juhtis Indrek Treufeldt. Rahvast oli kohal terve saalitäis, ca 80 inimest. Kahe tunni vältel pidid kandidaadid oma sõnaosavust näitama. Aga ma tahtsin hoopist lipust rääkida.

Mitmel korral olen Eesti Esinduse ees tolknevat (idee järgi lehvivat) lippu vaadanud ja mõelnud, kas neil tõesti häbi ei ole. Kunagi detsembris tegin sellest pilti ka. Täna sinna minnes mõtlesin, et nüüd on lipp kindlasti korras, palju rahvast tulemas ja küll keegi selle ilusti on pannud. Tuhkagi! Lipp oli veel hullemini ümber enda varda keerdunud kui antud pildi peal. Küsisin täna sealse valuvuripoisi käest, et kuidas selle lipuga lood on. Ta ütles, et nad panevad selle ilusti igal hommikul. Tore. Aga näha on ju, et see aita. Miks nad midagi targemat välja ei mõte? Kas teistsuguse kinnituse, teise kaldega lipuvarda hoidja või hoopis midagi geniaalsemat. Kui nad ise nii nutikad ei ole, kuulutagu siis konkurss antud probleemile lahenduse leidmiseks. Praegune variant on kole-kole-kole. Samamoodi häirivad mind lipud, kus valge pole enam ammu valge ja teised värvid ka koledaks läinud. Selliseid lippe näeb tihti hotellide ees või tanklate juures.
Esinduse eest vaadatuna näeb märksa paremat näidet - uhkelt lehviv Austraalia lipp.

Vaade hosteliaknast

Taavi

Vaatlen päikeseloojangust päikesetõusuni, seejärel lähen magama, ärkan varajasel pärastlõunal, vaatan aknast välja ja näen sellist pilti. Siis lähen õhtust sööma ja uuesti vaatlema. Ja nii kaks nädalat järjest.