Lumiseid jõule ootavad belglased juba 44 aastat, see-eest sadas lumi maha lihavõteteks. Viimati juhtus see 57 aastat tagasi, võis lugeda 25. märtsi ajalehest "Metro". Brüsselis mõõdeti lihavõtte-esmaspäeval lumekihi paksuseks 3-5 sentimeetrit, Kleine Brogeli ilmajaamas koguni 8 cm.
Lihavõtte-esmaspäeva pärastlõuna Mechelenis
Teisipäeva hommik
Õhtu/hommik (vii hiirekursor pildile)
Teisipäevahommikune lumi Brüsselis ülikooli juures
Täna toimus Tour de France'i Belgia etapp. Kui Mirjam ja Taavi pidid eile minema Inglismaa etappi vaatama, siis Belgia oma võtsime enda peale.
Sõitjad alustasid Belgia rannikult ja lõpetasid Gentis. Meie läksime raja äärde 1,5 tundi enne võistlejate saabumist ja selleks ajaks olid tee ääres olevad tarad juba inimestega ääristatud. Me leidsime endale koha 2 km enne finišit, suure ekraani ligidal. 
Alguses sõitsid meist mööda reklaamiautod, kust vahetevahel nänni välja visati. Meil õnnestus saada kollane nokats, papist ruupor, kommi ja kaardipakk.
Lõpuks jõudsid kohale võistlejad, esimesed neist möödusid meist hullult kiiresti, nii 60 km/h. Kuid kohe varsti oli aru saada, et eespool oli mingi probleem, tekkis tropp ja ratturid jäid meie juures seisma. Selguski, et meist nii 100 m edasi oli suur kukkumine. Nüüd said seisma jäänud ratturid vaadata finišiheitlust hoopis ekraanilt, et hiljem ise finišijoon ületada. Kuna suur kukkumine oli vähem kui 3 km enne lõppu, said kõik ratturid sama aja.
Belglased võisid rõõmustada — neile saabus lausa kaksikvõit. Esimeseks tuli Gert Steegmans ja teiseks Tom Boonen, mõlemad Quick Stepi klubist.
Homme on Tour de France'i kõige pikem etapp, mis algab Waregemist ja suundub edasi Prantsusmaale, kuid seda me enam vaatama ei lähe.
Etapivõitjad Gert Steegmans (nr 176) ja Tom Boonen (nr 171)
Ummikusse jäänud ratturid vaatavad suurt ekraani.
Publik rõõmustab, belglased on võitnud.
Täna sain omal nahal tunda, kuidas tormine ilm Belgia raudteeliiklusele mõjub: kodutee võttis tavapärase 50-60 minuti asemel kaks tundi. Enamik õhtustest rongidest jäid pool tundi kuni tund hiljaks, osa ronge jäid üldse tulemata. Ise olin muidugi rumal ka, et ei raatsinud otse Mecheleni viivat rongi oodata, vaid üritasin Brussel-Noordi sõites ja seal ümber istudes rutem jõuda. Järjekordne õppetund, et raudteed ei ole võimalik üle kavaldada.
Kohtasime neid möödunud laupäeval Antwerpenis ühes kaubanduskeskuses. Sinterklaas tuleb Hispaaniast aurulaevaga Belgiasse ja Hollandisse millalgi novembrikuus. Saabumisele järgnevatel nädalatel külastab ta koos abilise Musta Peetriga koole ja ostukeskusi ning jagab lastele maiustusi. 5. detsembri õhtul või 6. detsembri, Püha Nikolausi päeva hommikul käib ta kodudes ja toob kingitusi.
Belgias ja Hollandis on komme, et peale lapse sündi pannakse maja ette või aknale välja toonekurg. Tegelikkuses seda eriti tihti ei tehta, kuid mõningad korrad oleme seda siiski nägema juhtunud. Lisaks veel üks pilt päris toonekurest, keda Mecheleni külje all asuva Planckendaeli loomapargi ligidal tihti luusimas näeb.
Täna on Belgias üks eriti tore pühapäev — toimuvad kohalikud valimised. Meile meeldib see seetõttu, et nüüd peaks lõppema tohutu paberihulk reklaami näol, mis viimastel nädalatel on nii aknast kui uksest sisse pressinud. 
Valima minek on Belgias kohustuslik. Vabandavateks asjaoludeks on haigus, välismaal viibimine, töökohustuste täitmine, mille kohta tuleb esitada tõend. Seda me paraku ei tea, milliseid sanktsioone siis kasutatakse, kui valima ei lähe. Traditsiooniliselt jäid Belgia kuningas ja kuninganna erapooletuks ja valima ei läinud, kuid ka nemad peavad seda kirjalikult põhjendama.
Kohalikud valimised toimuvad siin kord 6 aasta järel.
Belgia loetavuselt teises, tasuta jagatavas päevalehes "Metro" ilmus täna nupuke pealkirjaga "Europarlamentäär Ilves saab Eesti uueks presidendiks". Artiklis tõstetakse esile, et võit valimiskogus oli napp ning et Ilvesest saab Euroopa Liidu noorim riigipea Luksemburgi suurhertsogi järel.
21. juulil möödus 176 aastat päevast, mil krooniti Belgia esimene kuningas Leopold I. Ja nagu ikka sel puhul, olid üle riigi suured pidustused.
Läksin Brüsselisse peamiselt selleks, et lennuväe paraadi näha. Kaks aastat tagasi sadas just sel hetkel paduvihma, kui lennukid üle lendasid. Seekord oli ilm ilus (kuigi liiga palav).
Kõigepealt sammusin Justiitspalee juurde, kuna pidupäeva kavas seisis, et seda saab külastada. Ja tõepoolest, uksed olid avatud ja rahvas vooris sisse-välja. Peab ütlema, et palee jättis seestpoolt võimsa mulje.
Justiitspalee juurest kuningalossini oli tänav paksult rahvast täis ning sõjaväelased, tuletõrjujad ja muud sellised tegelased esinesid kõikvõimalike atraktsioonidega.
Kuningalossi juurde jõudsin just õigeks ajaks, sest kümmekond minutit hiljem ei lubatud sinna enam rahvast juurde. 
Vaatasin siis pisut paraadi ja just veidi enne seda, kui kuningapaar autoga mööda sõitis, ronis mingi jobu laternaposti otsa. Turvaeeskirjad sellist asja aga ei luba ja nii ronisid kolm politseinikku talle kiiresti järele. Tüüp siis skandeeris midagi prantsuse keeles, sain aru vaid fraasist "la Belgique". 
Sel hetkel, kui politseinikud tüübi posti otsast alla said, hakkas rahvas aplodeerima. Mõtlesin, et politseinikele tubli töö eest, aga ei, hoopis möödasõitvale kuningapaarile.
Lõpuks sündis siis ka see, mida olin oodanud: lennukid ja kopterid tegid kena paraadlennu üle lossiesise pargi.
Õhtul toimusid ilutulestikud nii Brüsselis kuningalossi ligidal kui Mechelenis Grote Marktil.
Käes on juulikuu teine kuumalaine. Tänane Belgia kõrgeim õhutemperatuur mõõdeti Kleine-Brogeli õhujõudude baasi ilmajaamas: 37,8 kraadi. See on ka selle ilmajaama 53-aastase ajaloo rekord. Belgia soojarekord seekord ei purunenud, 1947. aastal mõõdeti Brüsselis 38,8 kraadi. Täna oli Brüsselis 35 kraadi ringis, üle mõistuse palav sellegipoolest.
11. juulil tähistavad flaamid oma rahvuspüha. 1302. aastal toimus sel kuupäeval lahing, kus flaamidel õnnestus võita Prantsuse armeed. Tõsi, kaks aastat hiljem pidid flaamid prantslastele ikkagi alla vanduma.
Mechelenis toimus 11. juuli õhtul ilutulestik. Käisime seda Grote Marktil vaatamas ja tegime pilti.
