Lumiseid jõule ootavad belglased juba 44 aastat, see-eest sadas lumi maha lihavõteteks. Viimati juhtus see 57 aastat tagasi, võis lugeda 25. märtsi ajalehest "Metro". Brüsselis mõõdeti lihavõtte-esmaspäeval lumekihi paksuseks 3-5 sentimeetrit, Kleine Brogeli ilmajaamas koguni 8 cm.
Lihavõtte-esmaspäeva pärastlõuna Mechelenis
Teisipäeva hommik
Õhtu/hommik (vii hiirekursor pildile)
Teisipäevahommikune lumi Brüsselis ülikooli juures
Eelmisel nädalal tegime Brüsseli avastamisega sammukese edasi — käisime esmakordselt Euroopa Parlamendis. Seal oli 8. mail Ungari loodusfotograafi András Mészárose näituse avamine. Meie sattusime sinna Gábori kutsel, kellega ma kunagi Brüsselis koos hollandi keele kursusel käisin. András on nimelt tema verivärske õemees.
Näitus tekitas vastakaid tundeid. Fotod olid iseenesest heal tasemel, kuid nende esitlus jättis soovida. Kõige rohkem tundsime puudust heast valgustusest, mis oleks fotosid paremini esile toonud. Avamisel peeti kolm ungarikeelset kõnet, õnneks kaks neist ingliskeelse tõlkega.
Euroopa Parlamendist jäi meelde range turvakontroll ja võimalus piiluda üle ukse istungisaali.
Märtsis Györgyil ja Gáboril külas
Igal kevadel avatakse need kasvuhooned 3 nädalaks ka lihtrahvale. Meie oleme senini sobivad ajad maha maganud, kuid sellel aastal võtsin ma kätte ja läksin kohale. Täitsa kena oli seal väikene jalutuskäik teha, ainult rahvast oli palju. Eriti rohkelt olid esindatud saksa ja hollandi pensionärid, keda sinna busside kaupa kohale toodi.
Sellel nädalavahetusel toimus Brüsseli Expos suur kunstimess, sedapuhku juba 25. korda. Osaleda saavad seal ainult väljavalitud galeriid, konkurss osalemiseks on karm. Võimalus oli 150 galeriil, neist 80% Belgiast väljaspoolt. Külastajaid oli eelmisel aastal 30 000 inimest, kellest igaüks veetis keskmiselt 6 tundi messil.
Meie otsustasime kohale minna laupäeval. Hea meel oli, et fotosid oli välja pandud pea igal galeriil. Näitus oli huvitav, kuigi paljude teoste juures ei võta tavainimese mõistus kinni, miks see teos nii eriline on. Väga paljud pildid olid eriti koledad - sellised, mis negatiivseid emotsioone tekitavad. Loomulikult oli ka palju toredaid leide, aga peale tundidepikkust ringikõndimist tekkis küllastustunne.
Me ei olnud ainukesed eestlastest kunstihuvilised. Kahel korral võis kuulda eestikeelset juttu, mõlemal korral külastajateks keskealised naised paaris. Tundub, et Büsselis on rohkem eesti naisi või et nad on rohkem kunstihuvilised kui mehed. Kui me mõned päevad tagasi kuningalossi ees olevat fotonäitust vaatasime, siis seal olid ka 3 eesti keelt kõnelevat naist. Muidugi võib olla, et naised lihtsalt lobisevad rohkem ja seetõttu kuuleb, et eestlased silmapiiril. Kui ma meenutan teisi kordi, kus ma olen Belgias eesti keelt juhuslikult kuulnud, siis ikka naised - metroos ja kingapoes. Mehed tulevad meelde ainult Saksamaalt fotomessilt.
Lisaks maalidele ja fotodele olid ka mõned põnevamad eksponaadid, näiteks tagurpidi pööratud Volkswageni Põrnikast tehtud voodi, eespool oleval fotol niidirullidest valmistatud pilt ja veel lakke riputatud asjandus, kuhu sai sisse piiluda. Mida seal küll näha võis?
Täna sattusin ma üle hulga aja Eesti Esindusse, kus toimus valimiseelne debatt. Kohal olid Mart Laar, Siiri Oviir, Raivo Järvi ning Katrin Saks. Vestlusringi juhtis Indrek Treufeldt. Rahvast oli kohal terve saalitäis, ca 80 inimest. Kahe tunni vältel pidid kandidaadid oma sõnaosavust näitama. Aga ma tahtsin hoopist lipust rääkida.
Mitmel korral olen Eesti Esinduse ees tolknevat (idee järgi lehvivat) lippu vaadanud ja mõelnud, kas neil tõesti häbi ei ole. Kunagi detsembris tegin sellest pilti ka. Täna sinna minnes mõtlesin, et nüüd on lipp kindlasti korras, palju rahvast tulemas ja küll keegi selle ilusti on pannud. Tuhkagi! Lipp oli veel hullemini ümber enda varda keerdunud kui antud pildi peal. Küsisin täna sealse valuvuripoisi käest, et kuidas selle lipuga lood on. Ta ütles, et nad panevad selle ilusti igal hommikul. Tore. Aga näha on ju, et see aita. Miks nad midagi targemat välja ei mõte? Kas teistsuguse kinnituse, teise kaldega lipuvarda hoidja või hoopis midagi geniaalsemat. Kui nad ise nii nutikad ei ole, kuulutagu siis konkurss antud probleemile lahenduse leidmiseks. Praegune variant on kole-kole-kole. Samamoodi häirivad mind lipud, kus valge pole enam ammu valge ja teised värvid ka koledaks läinud. Selliseid lippe näeb tihti hotellide ees või tanklate juures.
Esinduse eest vaadatuna näeb märksa paremat näidet - uhkelt lehviv Austraalia lipp.
Justiitspalee on üks Brüsseli uhkematest vaatamisväärsustest, oleme oma külalisi ikka selle juurde viinud. Ühtlasi avaneb palee juurest kena panoraamvaade linnale. Rahvuspüha puhul sai Justiitspaleed aga ka seestpoolt näha. Pilt, mis avanes, oli võimas. Suures saalis olid värvid lihtsalt vapustavad. Oleks ette teadnud, oleks statiivi kaasa võtnud ja sinna varakult pildistama läinud.
Paaris alumise korruse koridoris võis ka ringi jalutada ja läbi ukseklaasi kohtusaalidesse sisse vaadata.
21. juulil möödus 176 aastat päevast, mil krooniti Belgia esimene kuningas Leopold I. Ja nagu ikka sel puhul, olid üle riigi suured pidustused.
Läksin Brüsselisse peamiselt selleks, et lennuväe paraadi näha. Kaks aastat tagasi sadas just sel hetkel paduvihma, kui lennukid üle lendasid. Seekord oli ilm ilus (kuigi liiga palav).
Kõigepealt sammusin Justiitspalee juurde, kuna pidupäeva kavas seisis, et seda saab külastada. Ja tõepoolest, uksed olid avatud ja rahvas vooris sisse-välja. Peab ütlema, et palee jättis seestpoolt võimsa mulje.
Justiitspalee juurest kuningalossini oli tänav paksult rahvast täis ning sõjaväelased, tuletõrjujad ja muud sellised tegelased esinesid kõikvõimalike atraktsioonidega.
Kuningalossi juurde jõudsin just õigeks ajaks, sest kümmekond minutit hiljem ei lubatud sinna enam rahvast juurde. 
Vaatasin siis pisut paraadi ja just veidi enne seda, kui kuningapaar autoga mööda sõitis, ronis mingi jobu laternaposti otsa. Turvaeeskirjad sellist asja aga ei luba ja nii ronisid kolm politseinikku talle kiiresti järele. Tüüp siis skandeeris midagi prantsuse keeles, sain aru vaid fraasist "la Belgique". 
Sel hetkel, kui politseinikud tüübi posti otsast alla said, hakkas rahvas aplodeerima. Mõtlesin, et politseinikele tubli töö eest, aga ei, hoopis möödasõitvale kuningapaarile.
Lõpuks sündis siis ka see, mida olin oodanud: lennukid ja kopterid tegid kena paraadlennu üle lossiesise pargi.
Õhtul toimusid ilutulestikud nii Brüsselis kuningalossi ligidal kui Mechelenis Grote Marktil.
Käes on juulikuu teine kuumalaine. Tänane Belgia kõrgeim õhutemperatuur mõõdeti Kleine-Brogeli õhujõudude baasi ilmajaamas: 37,8 kraadi. See on ka selle ilmajaama 53-aastase ajaloo rekord. Belgia soojarekord seekord ei purunenud, 1947. aastal mõõdeti Brüsselis 38,8 kraadi. Täna oli Brüsselis 35 kraadi ringis, üle mõistuse palav sellegipoolest.
Mõned nädalad tagasi oli meil hollandi keele tunnis üks tekst Atomiumi kohta. Ning sealt edasi tekkiski mõte, et me võiksime koos kursusega seda külastama minna. Täna jõudiski see kauaoodatud päev kätte. Kell 9 oli raudteejaamas kogunemine. Kui inimesed tundi jäävad suhteliselt tihti hiljaks, siis täna oldi üllatavalt täpsed. Me pidime ainult ühte tütarlast Venemaalt 10 minutit üle aja ootama.
Atomium sai selle aasta veebruariks endale uue kuue - särab ja kiiskab päris kaugele. Isegi Taavi töökabinetist on see hea ilmaga näha.
Rahvast oli seal nagu ühele turismiatraktsioonile kohane, päris palju. Seega pidi pikalt järjekordades seisma ja lihtsalt ootama. Iseenesest oli sees tore, aga ei midagi ahhetamapanevat. Arvan, et kui Belgiasse tulla, on siin külastada toredamaid kohti kui Atomium.