Art Brussels

Anu

Sellel nädalavahetusel toimus Brüsseli Expos suur kunstimess, sedapuhku juba 25. korda. Osaleda saavad seal ainult väljavalitud galeriid, konkurss osalemiseks on karm. Võimalus oli 150 galeriil, neist 80% Belgiast väljaspoolt. Külastajaid oli eelmisel aastal 30 000 inimest, kellest igaüks veetis keskmiselt 6 tundi messil.

Meie otsustasime kohale minna laupäeval. Hea meel oli, et fotosid oli välja pandud pea igal galeriil. Näitus oli huvitav, kuigi paljude teoste juures ei võta tavainimese mõistus kinni, miks see teos nii eriline on. Väga paljud pildid olid eriti koledad - sellised, mis negatiivseid emotsioone tekitavad. Loomulikult oli ka palju toredaid leide, aga peale tundidepikkust ringikõndimist tekkis küllastustunne.

Me ei olnud ainukesed eestlastest kunstihuvilised. Kahel korral võis kuulda eestikeelset juttu, mõlemal korral külastajateks keskealised naised paaris. Tundub, et Büsselis on rohkem eesti naisi või et nad on rohkem kunstihuvilised kui mehed. Kui me mõned päevad tagasi kuningalossi ees olevat fotonäitust vaatasime, siis seal olid ka 3 eesti keelt kõnelevat naist. Muidugi võib olla, et naised lihtsalt lobisevad rohkem ja seetõttu kuuleb, et eestlased silmapiiril. Kui ma meenutan teisi kordi, kus ma olen Belgias eesti keelt juhuslikult kuulnud, siis ikka naised - metroos ja kingapoes. Mehed tulevad meelde ainult Saksamaalt fotomessilt.

Lisaks maalidele ja fotodele olid ka mõned põnevamad eksponaadid, näiteks tagurpidi pööratud Volkswageni Põrnikast tehtud voodi, eespool oleval fotol niidirullidest valmistatud pilt ja veel lakke riputatud asjandus, kuhu sai sisse piiluda. Mida seal küll näha võis?