Pilte Ungarist

Taavi

Sagedane vaatepilt Ungaris — veinikeldrid.

Tisza jõgi Tokaji linna külje all. Selline vaade avanes hommikul telgi juurest.

(Vara)hommik Tokajis.

Miskolcist Egerisse otsustasime sõita mööda käänulist ja auklikku teed läbi Lillafüredi. Ühtäkki oli tee meie ees kinni, kuid kohemaid haarati mootorsaed ja tee vabanes sekunditega.

Liiklusmärgikurioosum: 1000 meetrit küll, aga mida?

Egeris ronisime 200 forinti (11 krooni) eest 40 meetri kõrguse minareti otsa. Algne entusiasm rauges kiiresti, kui sai selgeks, kui kitsas minareti sees tegelikult on. Ülalt avanev vaade oli aga ronimist väärt.

Egeris külastasime veel astronoomia muuseumi, mille tornis oli nn camera obscura: valgele lauale manati periskoobi ja läätse abil reaalajas kujutis linnas toimuvast. Seejärel heitsime pilgu basiilikale.

Üheksa Avaga sild üle Hortobágy jõe on pikim kivisild Ungaris, ehitatud 1833.

Hortobágy rahvuspark paistab silma lindude ja linnuliikide rohkuse poolest. Lindude asemel nägime algul vaid vees mõnulevaid vesipühvleid... ... ja kamikaze-kala, kes üritas kõigest väest lüüsi ületada ja lendas seetõttu korduvalt vastu betoonseina.

Tee lindude kaitsealale põletava päikese all oli kurnav.

Linnuvaatlustorn ja mõned linnud:

Tagasiteel vaatlustornist:

7. septembri õhtul sattusime Pecsi linnast põhja pool pisikesse erakämpingusse, kus lahke pererahvas juhatas meid hästi hoolitsetud aeda. Õhtusöögi ajal astus meile ligi peremees ja seletas puises saksa keeles midagi Kuust, Päikesest ja varjutusest. Noogutasime viisakalt, kuid alles siis, kui kuu mäe serva tagant välja ilmus, saime aru, et tegemist oli kuuvarjutusega. Kohemaid tõime välja binokli, fotoaparaadi ja statiivi ning asusime vaatlema. Neli fotot Kuust on tehtud kell 21:12, 21:26, 21:36 ja 21:50.

Viimasel päeval põikasime korraks Balatoni äärde, aga seal oli tuuline ja kõle.

Lõpetuseks viimane pilt Praha lennujaamast, kus meie matk lõppes. Anti asus sealt autoga teele Eesti suunas ning meie (st Anu ja Taavi) lendasime tagasi Belgiasse.