Anu
Mechelenis asub teaduskeskus nimega Technopolis. Tegemist on sarnase kohaga nagu Soomes Heureka või Tartusse rajatav AHHAA-keskus. Technopolise filosoofia on: "Ma kuulen ja ma unustan. Ma näen ja ma mäletan. Ma teen ja ma saan aru." Seega on see koht, kus saab kõike ise katsetada ja sel viisil proovida erinevatest nähtustest aru saada.
Mai teisel nädalal käisid meil külas Kaiti ja Lotta. Koos nendega me sinna otsustasimegi minna. Technopolis asub meie kodust umbes 4 km kaugusel. Jalgsi minemiseks oli seda meile liiga palju ja bussiliiklus sinna niru. Seega tellisime hoopis takso ja nii saigi Arlo oma esimese autosõidu kätte. Kohale jõudes ootas meid ees kaks üllatust. Kuna Technopolisel oli mingi tähtpäev, siis olid piletihinnad 25% odavamad. Ja teiseks polnud seal hoolimata riigipühast üldse palju rahvast.
Põnevaid tegevusi oli seal päris palju (nad reklaamivad, et neil on rohkem kui 260 erinevat atraktsiooni-ekperimenti). Oli võimalus erikujuga klotse kokku proovida panna nii, et tekiks kas kuup või püramiid, ehitada klotsidest silda, lahendada puslesid. Mulle meeldis kosmeetilise operatsiooni aparaat. Tuli teha endast foto ja siis sai valida, milliseks tahad muunduda. Võis juhtida autot, proovida tasakaalu hoida, mõõta enda jooksukiirust, teha suurt seebimulli jpm, mis enam meelde ei tule. 
Ahjaa, sai sõita lae all jalgrattaga mööda köit. Kaiti oli esimene julge, pidi jube olema. Minu jaoks algus ei olnud jube, aga siis kui pidi hakkama õigetpidi väntama, siis läks küll väga kõhedaks ja oli tunne, et nüüd kukun alla.
Lisaks oli Technopolises laste mängunurk või õigemini mängulinnak. Seal olid pank, supermarket, autotöökoda, pizzeria, ehitusplats. Ja loomulikult sai jälle kõike ise teha ja proovida. Väga vinge oli, nii et veetsime seal aega kuni sulgemiseni.
