Genti kolm begijnhofi

Taavi

Aasta lõpetuseks üks hilinenud sissekanne septembrikuust.

Septembri eelviimasel pühapäeval tegime väljasõidu Genti ja külastasime sealset kolme begijnhofi. Esimesena käisime südalinnast veidi eemal asuvas Sint-Amandsbergi Begijnhofis, mis oli üllatavalt suur, kuid selle võlu jäi meil tabamata.

Teisena sattusime Klein Begijnhofi, mis jättis eelmisest palju meeldivama mulje. Meeldisid valged müürid tänavate ääres, müüril kõndivad kassid ja puudega ääristatud muruplats keset begijnhofi. Nagu Sint-Amandsberg, nii kuulub ka Klein Begijnhof UNESCO kultuuripärandi nimekirja.

Läbi kesklinna kõndides otsustasime kellatorni ronida, kust avanes vaade Gentile. Kahjuks oli ilm sel hetkel pilves ja valgus väga hall.

Viimaks jõudsime Genti vanimasse, Sint-Elisabethi nime kandvasse begijnhofi. Õieti oli sellest alles vaid üks tänav, kuid mõned sealsed detailid olid päris huvitavad.

Väike põige Hollandisse

Anu

Reede tundus igati sobilik päev olema, et teha väike ringkäik Hollandisse. Seekordseks peamiseks sihtkohaks oli Roosendaalis asuv beebipood. Rongiga sõit kestab sinna Mechelenist ainult 40 minutit, kuid hind on see-eest päris krõbe. Kuna juba sinnakanti asja oli, otsustasime veel tutvuda Roosendaalist ca 20 km kaugusel asuva suurema linna Bredaga.

Breda oli nagu Hollandi linn ikka — oli kanal, palju rattaid ja kõikjal kuulda meile harjumatut hollandi keelt.

Meie külastasime sealset Begijnhofi, mis oli täitsa armas. Hoovi keskel asuv ravimtaimeaed jättis küll natukene troostitu mulje, kuid seda ainult aastaaja tõttu. Seal oli ka väikene muuseum, kus lisaks mõningatele eksponaatidele sai vaadata ka lühifilmi (14 minutit) Beginhofi ajaloost ja viimastest elanikest.

Hiljem jalutasime linnas ringi, kiikasime sisse sealsesse katedraali ja ühte ostukeskusesse. Ja muidugi külastasime ka toidupoodi. Hoopis teine tunne kui Belgias. Jogurti ja küpsetiste valik on palju parem kui siin. Kui me elaksime Hollandile ligemal (nt piirilinnas Essenis), siis ma käiksin küll seal sisseoste tegemas.

Eilse nimepäevalise nimi oli ...

Anu

Art-Event 2007: kahekesi pildil

Taavi

Siin me oleme, kahekesi oma messiboksis fotode keskel. Pildistas minu doktoritöö juhendaja Chris.

Art-Event 2007: muljeid kunstimessilt

Taavi

Kui Antwerpeni kunstimessil osalemisele tagasi vaadata, siis võib kindlalt öelda, et ülekaalus on positiivsed muljed. Oli see ju õieti esimene kord, kui sellisel hulgal pilte eksponeerida sain. Ja veel nii suure publiku ees — kolmel päeval heitis meie boksile pilgu mitusada inimest.

Kõige olulisemaks kogemuseks pean kontakti teiste kunstnikega ja nende tehtud kriitikat. Mitu kunstnikku ütlesid, et mu pildid on kuidagi rahulikud, vaiksed. Üks leidis, et maastikke on ta teiste töödeski näinud, kuid et minu fotodes on taevas alati eriline. Huvitav, aga neid arvamusi kuulnuna vaatan nüüd oma fotodele hoopis teise pilguga. Kõige originaalsema kommentaari ütles aga pühapäeva hommikul üks meesterahvas, kes koos oma väikese tütrega pilte vaatas ja Artist Statement'is olevale retoorilisele küsimusele vastas: "I am not an expert, but I think that you are an artist." ("Ma pole küll asjatundja, aga ma arvan, et olete kunstnik.")

Väga huvitavaks kujunes eksperiment tasuta laiali jagatud tervituskaartidega, millel oli kujutatud neli aastaaega. Kui me enne messi arvasime, et sügise pildil on kõige vähem potentsiaali, siis kujunes see hoopis kõige menukamaks. Ning üldine seaduspära oli selline, et naisterahvad eelistasid sügise pilti (Autumn Colours #1) ja meesterahvad suve (The Second Sun).

Külastajad jagunesid kolme päeva vahel ebaühtlaselt. Reede õhtu oli väga aktiivne, kuna siis pääsesid kunstnike sugulased-tuttavad messile tasuta. Laupäev jäi oodatust palju vaiksemaks, pärastlõunal oli veel üksikuid külastajaid, kuid viimasel kahel-kolmel tunnil käisid saalis ringi vaid osalevad kunstnikud ise. Üllatav oli pühapäevane rahvarohkus, mis küündis reede õhtu tasemele või isegi ületas seda.

Erinevalt messikorraldajate reklaamist, et Art-Event on ka koht, kus kunsti osta-müüa, oli külastajate aktiivsus nullilähedane. Niipalju, kui teistelt kunstnikelt kuulsime, jäi läbimüük ümmarguseks nulliks. Eriti valus oli see just neile, kes müügimõtetega osalema olid tulnud. Meie peaeesmärgiks oli fotode eksponeerimine ning kogemuste ja tagasiside saamine, mille osas võib üritust kordaläinuks lugeda.

Kõige meeldivamaks kogemuseks oli vahest see, kui Pariisist pärit kunstnik Isabelle üht oma töödest minu geisrifoto vastu soovis vahetada. Mõeldud-tehtud. Leidsin tema abstraktsete piltide hulgast ühe, mis meenutas väga Saturni rõngaid. Isabelle avas muuhulgas eelmise nädala kolmapäeval Brüsselis oma esimese isikliku näituse, kuhu me ka lahkesti kutsutud olime. Galerii seinal jätsid tema tööd väga sümpaatse mulje.

Pärast õnnestunud kunstivahetust proovisin juba ise õnne meie boksi seina taga keraamikat eksponeerinud kunstnikuga. Valle de la Luna foto õnnestus vahetult enne messi sulgemist vahetada humoorika keraamilise kujukese vastu, mis nüüd meie tuba ehib.

Ahjaa, meie vahetuks naabriks oli Hollandist pärit naisterahvas, kellel ajas loovus üle äärte. Nii istus ta enamuse ajast toolil ja muudkui kudus.

Art-Event 2007: mõttest teostuseni

Taavi

Aasta tagasi Antwerpenis 2006. aasta Art-Eventi külastades ja seal väljapandud fotosid vaadates turgatas mõte, et võiks kätte võtta ja aasta pärast juba ise osaleda. Mõte hakkas idanema ja sai lõpuks eelmisel nädalavahetusel teoks.

Ettevalmistustega alustasime umbes pool aastat tagasi, kui registreerisime end messile osavõtjaks ja tegime algust oma fotograafiale pühendatud veebilehega www.tuvikene.net. Seejärel sai järgemööda valitud fotosid, mida messil seinale riputada, neid arvutis töödeldud, välja trükitud ja lõpuks paspartuu külge kinnitatud. Nagu ikka, jäi arvestatav osa trükkimistest ja paspartuu-lõikamisest viimasele paarile nädalavahetusele, kuid lõpuks olid umbes 20 fotot siiski raamimiskõlbulikud.

Pildiraamid tellisime Mechelenis tegutsevast kunstitarvete poest Lucas Creativ. Ehkki esitasime tellimuse kaks nädalat enne Art-Eventi, tellimus venis ja nii saime raamid kätte alles kaks päeva enne messi algust. Messile eelnev öö kulges seetõttu suuresti klaaside puhastamise ja fotode raamidesse paigutamise peale.

Messiboksi sisustamiseks ostsime veel kena Mabefi puidust aluse, millel saaks raamimata pilte hoida ja näidata, ning klaasist ja metallist telekalaua, millel astronoomia-teemalist fotokogumikku ja kunstipäraseid tervituskaarte eksponeerida. Lisaks veel kaks alumiiniumikarva kokkupandavat taburetti, et vahepeal oma jalgu puhata.

Reede, 16. novembri hommikul läksin esimese asjana Europcari esindusse rendiautole järele. Sedapuhku anti kasutada pisike Kia Rio. Mõne tunniga laadisime autosse ligi 20 pildiraami, mööbli ja muu vajaliku ning võtsime suuna Antwerpeni Expole.

Kohale jõudes käis juba vilgas kunsti ülesriputamine, nii et korra juba tundus, et oleme viimased. Leidsime oma boksi nr 44 üles ja tõime registratuurist lubatud ketid ja konksud. Alles siis avastasime, et kettide riputamiseks on tarvis naelu ja haamrit... Paanika! Õnneks märkasime üht töömeest ja Anu küsis talt hollandi keeles, kust me võiksime naelu saada. Töömees viipas, et tulgu me talle järele, läks oma tööriistakasti juurde, andis meile kamalutäie naelu ja küsis, kas neist piisab. Heh, 10 naelast oleks küll olnud!

Kui ma kruvikeeraja sabaga üritasin naelu puidu sisse taguda, astus meie kõrvalboksist ligi sõbralik hollandi mees ja pakkus oma haamrit kasutada. Sellest oli palju abi. Peagi saime esimesed fotod rippuma ja võisime juba mõelda, kuidas paigutust kenamaks muuta. Saime oma tööga parajasti selleks ajaks valmis, kui kell neli tagauksed suleti ja külastajate saabumiseni veel tund oli jäänud. Seejärel veel viimane lihv boksile, kiire kehakinnitus võileibade näol ja mess võis alata.

Lõpuks said seinale 13 fotot, neist 3 astronoomia-teemalist ja 4 udu-seeriasse kuuluvat. Tagaseina võtsid enda alla suured, 50x60-sentimeetrised raamid värviküllasemate fotodega. Lisaks fotodele panin raamitult üles ka tutvustava teksti endast ja oma fotodest, ingliskeelse nimetusega Artist's Statement. Puidust alusel näitasime veel tosinkond fotot, millest üks oli Anu tehtud, pealkirjaga Cloud Reflection ("Pilve peegeldus").

Laual näitasime fotokogumikku Art & Astronomy ("Kunst & astronoomia") ja neljast kaardist koosnevat seeriat "Neli aastaaega". Külastajad võisid omal valikul kaasa võtta ühe kaardi neljast ja loomulikult visiitkaardi.