Art-Event 2007: mõttest teostuseni

Taavi

Aasta tagasi Antwerpenis 2006. aasta Art-Eventi külastades ja seal väljapandud fotosid vaadates turgatas mõte, et võiks kätte võtta ja aasta pärast juba ise osaleda. Mõte hakkas idanema ja sai lõpuks eelmisel nädalavahetusel teoks.

Ettevalmistustega alustasime umbes pool aastat tagasi, kui registreerisime end messile osavõtjaks ja tegime algust oma fotograafiale pühendatud veebilehega www.tuvikene.net. Seejärel sai järgemööda valitud fotosid, mida messil seinale riputada, neid arvutis töödeldud, välja trükitud ja lõpuks paspartuu külge kinnitatud. Nagu ikka, jäi arvestatav osa trükkimistest ja paspartuu-lõikamisest viimasele paarile nädalavahetusele, kuid lõpuks olid umbes 20 fotot siiski raamimiskõlbulikud.

Pildiraamid tellisime Mechelenis tegutsevast kunstitarvete poest Lucas Creativ. Ehkki esitasime tellimuse kaks nädalat enne Art-Eventi, tellimus venis ja nii saime raamid kätte alles kaks päeva enne messi algust. Messile eelnev öö kulges seetõttu suuresti klaaside puhastamise ja fotode raamidesse paigutamise peale.

Messiboksi sisustamiseks ostsime veel kena Mabefi puidust aluse, millel saaks raamimata pilte hoida ja näidata, ning klaasist ja metallist telekalaua, millel astronoomia-teemalist fotokogumikku ja kunstipäraseid tervituskaarte eksponeerida. Lisaks veel kaks alumiiniumikarva kokkupandavat taburetti, et vahepeal oma jalgu puhata.

Reede, 16. novembri hommikul läksin esimese asjana Europcari esindusse rendiautole järele. Sedapuhku anti kasutada pisike Kia Rio. Mõne tunniga laadisime autosse ligi 20 pildiraami, mööbli ja muu vajaliku ning võtsime suuna Antwerpeni Expole.

Kohale jõudes käis juba vilgas kunsti ülesriputamine, nii et korra juba tundus, et oleme viimased. Leidsime oma boksi nr 44 üles ja tõime registratuurist lubatud ketid ja konksud. Alles siis avastasime, et kettide riputamiseks on tarvis naelu ja haamrit... Paanika! Õnneks märkasime üht töömeest ja Anu küsis talt hollandi keeles, kust me võiksime naelu saada. Töömees viipas, et tulgu me talle järele, läks oma tööriistakasti juurde, andis meile kamalutäie naelu ja küsis, kas neist piisab. Heh, 10 naelast oleks küll olnud!

Kui ma kruvikeeraja sabaga üritasin naelu puidu sisse taguda, astus meie kõrvalboksist ligi sõbralik hollandi mees ja pakkus oma haamrit kasutada. Sellest oli palju abi. Peagi saime esimesed fotod rippuma ja võisime juba mõelda, kuidas paigutust kenamaks muuta. Saime oma tööga parajasti selleks ajaks valmis, kui kell neli tagauksed suleti ja külastajate saabumiseni veel tund oli jäänud. Seejärel veel viimane lihv boksile, kiire kehakinnitus võileibade näol ja mess võis alata.

Lõpuks said seinale 13 fotot, neist 3 astronoomia-teemalist ja 4 udu-seeriasse kuuluvat. Tagaseina võtsid enda alla suured, 50x60-sentimeetrised raamid värviküllasemate fotodega. Lisaks fotodele panin raamitult üles ka tutvustava teksti endast ja oma fotodest, ingliskeelse nimetusega Artist's Statement. Puidust alusel näitasime veel tosinkond fotot, millest üks oli Anu tehtud, pealkirjaga Cloud Reflection ("Pilve peegeldus").

Laual näitasime fotokogumikku Art & Astronomy ("Kunst & astronoomia") ja neljast kaardist koosnevat seeriat "Neli aastaaega". Külastajad võisid omal valikul kaasa võtta ühe kaardi neljast ja loomulikult visiitkaardi.