Maikuus oli meil lausa viis tähtpäeva: kõigepealt täitus meil 4 aastat Belgiasse elama asumisest, seejärel sai Arlo 2-kuuseks, järgnesid Anu ja Taavi sünnipäevad ning kõige lõpuks sai meie blogi 2-aastaseks.
Temaatiline sünnipäevavein
Mechelenis asub teaduskeskus nimega Technopolis. Tegemist on sarnase kohaga nagu Soomes Heureka või Tartusse rajatav AHHAA-keskus. Technopolise filosoofia on: "Ma kuulen ja ma unustan. Ma näen ja ma mäletan. Ma teen ja ma saan aru." Seega on see koht, kus saab kõike ise katsetada ja sel viisil proovida erinevatest nähtustest aru saada.
Mai teisel nädalal käisid meil külas Kaiti ja Lotta. Koos nendega me sinna otsustasimegi minna. Technopolis asub meie kodust umbes 4 km kaugusel. Jalgsi minemiseks oli seda meile liiga palju ja bussiliiklus sinna niru. Seega tellisime hoopis takso ja nii saigi Arlo oma esimese autosõidu kätte. Kohale jõudes ootas meid ees kaks üllatust. Kuna Technopolisel oli mingi tähtpäev, siis olid piletihinnad 25% odavamad. Ja teiseks polnud seal hoolimata riigipühast üldse palju rahvast.
Põnevaid tegevusi oli seal päris palju (nad reklaamivad, et neil on rohkem kui 260 erinevat atraktsiooni-ekperimenti). Oli võimalus erikujuga klotse kokku proovida panna nii, et tekiks kas kuup või püramiid, ehitada klotsidest silda, lahendada puslesid. Mulle meeldis kosmeetilise operatsiooni aparaat. Tuli teha endast foto ja siis sai valida, milliseks tahad muunduda. Võis juhtida autot, proovida tasakaalu hoida, mõõta enda jooksukiirust, teha suurt seebimulli jpm, mis enam meelde ei tule. 
Ahjaa, sai sõita lae all jalgrattaga mööda köit. Kaiti oli esimene julge, pidi jube olema. Minu jaoks algus ei olnud jube, aga siis kui pidi hakkama õigetpidi väntama, siis läks küll väga kõhedaks ja oli tunne, et nüüd kukun alla.
Lisaks oli Technopolises laste mängunurk või õigemini mängulinnak. Seal olid pank, supermarket, autotöökoda, pizzeria, ehitusplats. Ja loomulikult sai jälle kõike ise teha ja proovida. Väga vinge oli, nii et veetsime seal aega kuni sulgemiseni.
Pühapäeval, 20. aprillil toimus Belgias esmakordselt õlletehaste avatud uste päev — 28 õlletehast olid kella kümnest viieni külastajatele avatud. Sissepääs oli kõikjal tasuta ja igale külastajale oli ette nähtud klaas tasuta õlut.
Mechelenis, umbes kilomeeter meie kodust, asub Ankru-nimeline õlletehas (Het Anker), kus toodetakse Kuldse Karli õlut (Gouden Carolus). Seadsimegi oma sammud sinna, Arlo kandelinaga kaasas.
Õlletehases tegime kõigepealt väikese ringkäigu mööda märgistatud teed. Igas ruumis leidus mõni tehase töötaja, kes lahkesti õlletegemist seletas. Nalja tegi ja meelde jäi selline kuuldud mõttetera: "Ärge liiga palju õlut jooge, aga ka mitte liiga vähe, sest see pole õlletehasele kasulik."
Ringkäik tehtud, jõudsime hoovi peale tagasi, kus mängis elav muusika ja kus sai õlut mekkida. Valida oli nelja õlle vahel, me võtsime prooviks Gouden Carolus Ambrio ja Classicu. Kuna õlu maitses hea, siis ostsime suveniirkarbiga õlut kaasagi.
See oli 2006. aasta märtsis, kui Taavi oli järjekordselt Aafrikas. Sedakorda oli tal aega, et üks veinituur teha. Sealt tõi ta Belgiasse kaasa ühe veini, mis pidi väga hea olema. Arvasime, et saame seda varsti maitsta, kuid tegelikkuses pidi see vein enne veel natukene reisima.
Selline nägi siis välja ta teekond:
Lõuna-Aafrika Vabariik - Belgia (Mechelen) - Saksamaa (Berliin) - Eesti (Tallinn, Tartu) - Inglismaa - Belgia (Mechelen, Brüssel)
Nädal tagasi jõudis see vein siis üle kahe aasta tagasi Belgiasse, kus ta heas seltskonnas lõpuks ära joodi. Tundus, et see ringisõitmine polnud talle halvasti mõjunud — maitses tõesti hästi.
Lumiseid jõule ootavad belglased juba 44 aastat, see-eest sadas lumi maha lihavõteteks. Viimati juhtus see 57 aastat tagasi, võis lugeda 25. märtsi ajalehest "Metro". Brüsselis mõõdeti lihavõtte-esmaspäeval lumekihi paksuseks 3-5 sentimeetrit, Kleine Brogeli ilmajaamas koguni 8 cm.
Lihavõtte-esmaspäeva pärastlõuna Mechelenis
Teisipäeva hommik
Õhtu/hommik (vii hiirekursor pildile)
Teisipäevahommikune lumi Brüsselis ülikooli juures
